Kellele ma naeratan?
Noor naine Mari seisab silmitsi viimases staadiumis vähiga ning samal ajal peab tulist võitlust oma laste hooldusõiguse eest, tõestamaks, et ka haigena on ta oma lastele täisväärtuslik ema. Selle kõige keskel on naise 12-aastane poeg Oliver, kes püüab kõige kiuste jääda rõõmsameelseks ja vapraks, olles igal sammul emale toeks. Mari valmistab tundlikul ja targal moel Oliveri enda surmaks ette, annab juhiseid eluks ja lohutust, kuis peale Mari surma nad omavahel siiski edasi saavad suhelda. Kui see päev saabub, jätkab Oliver emaga oma elu jagamist.
Eeva Mägi dokumentaalfilm “Kellele ma naeratan?" räägib ema armastuse tugevusest ja võitlusest viimse hingetõmbeni oma laste eest. See on film ühe noore poisi üleskasvamisest sügavate ja tagasipöördumatute muutuste keskel, otsides oma viisi leinamiseks, maailma mõistmiseks.
Soovitatav vanus: 14+
Eeva Mägi (1987) on õppinud Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, Maastrichti Ülikoolis ja seejärel BFM-is dokumentaalfilmirežiid. 2017. aastal osales ta Werner Herzogi töötoas Kuubal. Mägi töötab ka vandeadvokaadina ning on keskendunud autoriõiguste kaitsele. Ta on Kinoliidu, Eesti Dokumentalistide Gildi ja Eesti Advokatuuriliige. 2018. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali noore filmitegija preemia lühidokumentaalfilmi „Lembri Uudu“ eest. 2020. aastal võitis tema „Süda Sõrve sääres“ parima dokumentaalfilmi auhinna Melbourne’i rahvusvahelisel filmifestivalil ja sai õiguse kandideerida Oscarite lühidokumentaalfilmi kategoorias. 2022. aastal esilinastus Mägil aga vesterni žanri valatud lühi(ooper)film „3. oktavi F“, mis võitis auhinna PÖFF Shortsil. Tema esimene mängufilm „Mo Mamma“ pälvis 2023. aastal PÖFFi debüütfilmide võistlusprogrammis žürii eripreemia.
Filmograafia:
Mo Mamma (PÖFF, 2023), Kellele ma naeratan? (Who am I Smiling For?, 2023, doc), Mo Papa (2025)
Just Filmi esitleja
