Kehaodüsseia
„Kehaodüsseia“ viib meid kummalisele ideaali poole püüdlemise teekonnale. See on hingemattev lugu 45-aastasest kulturistist Monast, kes januneb täiuslikkuse ja ilu järele.
Film lummab kaasahaarava süžee ja visuaaliga. Debüütrežissöör Grazia Tricarico uurib oskuslikult Mona lakkamatut püüdlust ebatavalise iluideaali poole. Jacqueline „Jay“ Fuchs esineb võimsalt Monana, kelle kogu elu keerleb oma keha ümber. Julian Sands lisab filmile veelgi sügavust. Tema äärmiselt ehe etteaste näitlikustab hästi mürgist sidet, mis tekib Mona keha vormimisel.
Looja ja loomingu vahelise seose uurimine paneb mõtlema. Mona kehast saab eraldiseisev tegelane. Kaks vastandlikku jõudu tekitavad käegakatsutavat pinget ja jälgime pinevusega, kas Mona jõuab keha vormimisega lõpule või alistub oma olemusele. Filmil on lummav pildikeel ja iga kaader on kui kunstiteos, mis näitab inimkeha toorest ilu ja võimendab Mona võitluse keerukaid detaile.
„Kehaodüsseia“ on tõeline pärl, mis seab kahtluse alla ühiskondlikud normid, sukeldub inimkogemuse keerukusse ja uurib pidevat võitlust ideaali ja reaalsuse vahel. Tricarico lavastamine, suurepärane näitlejatöö ja rabav visuaal loovad unustamatu vaatamiskogemuse. Film jääb mõtteisse veel kauaks pärast lõputiitreid. Head nautimist!
Malaika Bova
Grazia Tricarico (1986) on lõpetanud kirjanduse ja filosoofia eriala Milanos, misjärel sai temast filmikriitika ja -ajaloo spetsialist. Pärast karjääri videokunstnikuna lõpetas filmirežii eriala Rooma filmikoolis (2013). On kirjutanud ja lavastanud rea lühifilme ja lühidokke nagu „Brightbox“ (2009), „L’arte marziale“ (2010), „Michele nella terra“ (2012), „Bios“ (2013), „Mona Blonde“ (2014), „Persefone“ (2014) ja „Ego devorem“ (2016). Tema filmid on pälvinud auhindu rahvusvahelistel filmifestivalidel Torontos, Clermont-Ferrandis, Locarnos, Veneetsias jm. PÖFFil esilinastuv „Kehaodüsseia“ on tema esimene täispikk film.
Filmograafia:
Body Odyssey (2023)
Auhind parimale debüütfilmile, stipendiumi 5000€ annab välja
