"Keegi ei tahtnud surra" HÕFFi eriseanss on pühendatud Leedu näitlejale Donatas Banionisele (1924–2014), kellel täitunuks 28. aprillil 100 eluaastat.

Sõjajärgsed aastad Leedu külas. Metsavennad tapavad juba viienda külanõukogu esimehe. Nende viimase ohvri pojad vannuvad verist kättemaksu.

Üks esimesi nõukogude vesterneid, mida saab pidada tõeliselt kunstikaalukaks – žanrikaanonite varjus hargneb lugu tavalistest inimestest, kes on sattunud kahe tule vahele ja peavad valima, kelle poolt olla. Häid lahendusi pole olemas nagu meie "Tuulte pesaski” (1979, rež Olav Neuland). Ühed leedukad nimetavad seda kõigi aegade parimaks kodumaiseks filmiks, teised propagandaks ja ajaloo võltsimiseks.

Eestis sündinud, kuid Poola elama läinud Bruno O´Ya mängib tapetud külanõukogu esimene vanimat poega Broniust – see on tema tuntumaid filmirolle, mis tõi meie mehele ka NSVLi riikliku preemia – koos režissöör Vytautas Žalakevičiuse, operaator Jonas Griciuse ja kaasnäitleja Donatas Banionisega. Oma näitlejakarjääris esimesi samme astuvale Banionisele oli "Keegi ei tahtnud surra" juba kolmas koostööfilm Žalakevičiusega, kus vastuolulise, oma tõde otsiva endise metsavenna Vaitkuse rollisooritus tegi temast nõutud näitleja. Üleliidulise kuulsuse tõi Banionisele vastuluurepolkovnik Ladeinikovi osa poliitilises põnevikus "Vaikne hooaeg" (1968). Neli aastat hiljem sai teda näha aga Andrei Tarkovski "Solarises", kus ta mängis peaosalist Kris Kelvinit. Kokku jõudis Banionis mängida ligikaudu 80 filmis.

Vaatajatel on harukordne võimalus näha selle erakordse filmi restaureeritud varianti.

Filmi eestikeelset tõlget on toetanud OÜ Eesti Nägemistervisekeskus.

Seansi juhatab sisse kirjanik Olev Remsu.