Kas on kerge olla noor?
See läti noortest rääkiv tõsielufilm raputas 1987. aastal põhjalikult nõukogude ühiskonda.
Pole, mille pärast võidelda, surra ja… – elada, kuulutab keskkoolis õppiv Juris – avameelsusega, mis šokeeris tšinovnikuid ja andis märku suurte muutuste algusest. Siin räägitakse kaotatud ideaalidest, sellest, kui raske on noortel leida oma kohta ühiskonnas, mis on stagneerunud, silmakirjalik ja valesid täis.
Noorte eneste vaatenurgast tehtud film tõi kinno miljoneid inimesi ja täitis ajakirjanduse veerud ägeda poleemikaga. Vaid üks tõsielufilm oli 20 aastat varem saanud nii suure vastukaja osaliseks – Mihhail Rommi „Tavaline fašism”.
Filmi autor Juris Podnieks hukkus mõni aasta hiljem traagiliselt ja järjefilmid – „Kas on kerge olla… 10 aastat hiljem” ja „… 20 aastat hiljem” – tegid juba tema kolleegid.
Läti filmikunsti absoluutsesse tippu kuuluv teos restaureeriti 2023. aastal.
Tiit Tuumalu
Juris Podnieks (1950–1992) oli Läti filmiajaloo olulisemaid dokumentaliste, kes võitis laialdase tuntuse Nõukogude Liidu kokkuvarisemise jäädvustajana. Tema kõige tuntum film on „Kas on kerge olla noor?“, mis kogus Nõukogude Liidu kinodes miljoneid vaatajaid ja jõudis ekraanile ka rohkem kui 80 välisriigis. 1991. aastal jäädvustas ta veriseid sündmusi Riias, kui Nõukode Liidu eriväed ründasid Läti siseministeeriumi hoonet ja selle käigus said surma operaatorid Andris Slapinš ja Gvido Zvaigzne. Sellest valmis film „Post scriptum“, mis on pühendatud nende mälestusele.
Strēlnieku zvaigznājs (Küti tähtkuju,1982), Veļ Sīzifs akmeni (Veereb Sisyphose kivi, 1985), Vai viegli būt jaunam? (Kas on kerge olla noor? 1986)