Pole, mille pärast võidelda, surra ja… – elada, kuulutab keskkoolis õppiv Juris – avameelsusega, mis šokeeris tšinovnikuid ja andis märku suurte muutuste algusest. Siin räägitakse kaotatud ideaalidest, sellest, kui raske on noortel leida oma kohta ühiskonnas, mis on stagneerunud, silmakirjalik ja valesid täis.

Noorte eneste vaatenurgast tehtud film tõi kinno miljoneid inimesi ja täitis ajakirjanduse veerud ägeda poleemikaga. Vaid üks tõsielufilm oli 20 aastat varem saanud nii suure vastukaja osaliseks – Mihhail Rommi „Tavaline fašism”.

Filmi autor Juris Podnieks hukkus mõni aasta hiljem traagiliselt ja järjefilmid – „Kas on kerge olla… 10 aastat hiljem” ja „… 20 aastat hiljem” – tegid juba tema kolleegid.

Läti filmikunsti absoluutsesse tippu kuuluv teos restaureeriti 2023. aastal.

Tiit Tuumalu