Dokumentaalfilm jälgib õrnalt perekonnalugu, mis ei sarnane ühelegi teisele. Jūratė unistab nägusa Juozaga lapse saamisest ja aasta hiljem sünnib neile poeg Gabrielius. Ta on sündinud erivajadustega, oli eelmises elus ilmselt õpetaja ja räägib oma keelt. Gabrielius jumaldab muinasjuttude lugemist, armastab tantsida, suhtleb loomadega ja ootab väga usutalitusi.

Mõlemad vanemad on pühendunud autistliku Gabrieli eest hoolitsemisele ja püüavad igati tema süütust kaitsta, isegi kui nende armastus teineteise vastu tuhmub. Juozas helistab väikese kiriku kellasid, samal ajal kui Jūratė otsib lunastust erinevatest religioonidest, küll külastades munkasid ja krišnaiite, et leida mingitki viisi, kuidas oma pere päästa. Kuna igasugune ettenägematu kaotus võib last sügavalt mõjutada, on õnnetutel vanematel keeruline hääbuva suhtega lõpparve teha.

Edvinas Pukšta