Filmi pealkiri ja suur osa materjalist pärineb „kadunud“ melodraamast „Kaitsmata süütus“, mille lõi akrobaat-jõumees Dragoljub Aleksić II maailmasõja ajal. Atleet mängib seal iseennast, demonstreerib meisterlikkust ja päästab südamedaami Nada. Makavejev on uusversioonis kasutanud originaalstseene, filminud lisaks intervjuusid oleviku-Aleksići ja teiste seotud inimestega ning põiminud kõik leidlikult kujutistega Belgradi hävitamise ja ülesehituse kohta. Kõige keskmes on kurioosne päriselu kangelane.

„Kaitsmata süütus“ on absurdihõnguline metadokumentaal. Makavejevi geenius seisneb oskuses luua mittemidagiütlevast algmaterjalist midagi tähendusrikast ja nutikalt tagasivaatelist kodumaa tormilise lähimineviku kohta.

Film võitis 1968. aastal Berliinis Hõbekaru, FIPRESCI auhinna ja Chicago filmifestivalil Kuldse Hugo preemia.

Kati Vuks