Kaitsmata süütus
Filmi pealkiri ja suur osa materjalist pärineb „kadunud“ melodraamast „Kaitsmata süütus“, mille lõi akrobaat-jõumees Dragoljub Aleksić II maailmasõja ajal. Atleet mängib seal iseennast, demonstreerib meisterlikkust ja päästab südamedaami Nada. Makavejev on uusversioonis kasutanud originaalstseene, filminud lisaks intervjuusid oleviku-Aleksići ja teiste seotud inimestega ning põiminud kõik leidlikult kujutistega Belgradi hävitamise ja ülesehituse kohta. Kõige keskmes on kurioosne päriselu kangelane.
„Kaitsmata süütus“ on absurdihõnguline metadokumentaal. Makavejevi geenius seisneb oskuses luua mittemidagiütlevast algmaterjalist midagi tähendusrikast ja nutikalt tagasivaatelist kodumaa tormilise lähimineviku kohta.
Film võitis 1968. aastal Berliinis Hõbekaru, FIPRESCI auhinna ja Chicago filmifestivalil Kuldse Hugo preemia.
Kati Vuks
Dušan Makavejev (1932) suri 2019. aastal. Ta on üks tuntumaid Serbiast pärit filmimehi, kelle filmid 1960. aastate lõpus ja varajastel 1970ndatel tõstsid Jugoslaavia musta laine liikumise rahvusvahelisele areenile. Ta õppis psühholoogiat, kuid suundus kohe pärast kooli lavastama nii tele- kui ka kinofilme, samuti töötas raadios ja televisioonis. Makavejev tegi endale nime lühifilmidega alates 1961. aastast, kui valmisid teosed „Smile 61“, „Down with the Fences“ ja „Parade“. Ta lavastas kümme täispikka mängufilmi, millest kõige tuntumaks sai 1971. aastal valminud poliitiline satiir „W.R.: Mysteries of the Organism“, mis oli suunatud kommunistliku režiimi vastu. Mitmed tema filmid pälvisid mainekaid auhindu nii kodumaal kui ka rahvusvahelistel filmifestivalidel.
Filmograafia:
valik/selected: Čovek nije ptica (Man is Not a Bird, 1965), Ljubavni slučaj ili tragedija službenice P.T.T. (Love Affair, or the Case of the Missing Switchboard Operator, 1967), W.R. – Misterije organizma (W.R.: Mysteries of the Organism, 1971), Sweet Movie (1974), Montenegro (1981), The Coca-Cola Kid (1985)