Üksikema Alina püüab panna teismelist poega Serikut elitaarsesse sõjaväeakadeemiasse, kuid poisi pikad juuksed ja tütarlapselik välimus muudavad ta direktori silmis kooli jaoks kõlbmatuks. Emal õnnestub küll Seriku isa kõrget auastet ära kasutades poeg kooli sokutada, kuid Serikust saab seal kohe kaasõpilaste pidevate rünnakute ja mõnituste ohver. Pikkamööda muutub poiss justkui kellekski teiseks, kes toob segaste lausejuppide kaudu sõnumeid teisest ilmast, mida ema püüab lootusetult dešifreerida. Alinale hakkab aina enam kohale jõudma, et kooli sünge minevik tumestab nii Seriku kui ka tema enda mõistuse ja midagi tuleb ette võtta.

Kasahstani imelapseks ristitud Ädilhan Jeržanov on tõenäoliselt nüüdisaja produktiivsemaid filmilavastajaid, kes ei tee aastas mitte ainult ühe, vaid sageli kuni kolm täispikka mängufilmi. Tema linateosed on au sees ja kõrgelt hinnatud kõigil olulisematel filmifestivalidel ning Eesti publikule on tema tööd tuttavad PÖFFilt, kus on näidatud tema filme „Omanikud“ (2014), „Ulbolsõn – üksi kõigi vastu“ (2020), „Karjaimmuunsus“ (2021), „Maur“ (2024) jt. Lavastaja värskeim, žanrilt üle pika aja taas õudusfilm esilinastus mullu Tokyos, Euroopas näidati seda aga esmakordselt Berliini filmifestivalil.

„Kadett“ paistab silma sünge pildikeele ja häiriva heliga. Filmi räpane, korruptiivne ja vägivaldne keskkond viitab ilmselgelt sovetiaja jäänukile, mis veelgi süvendab selle õõva tekitavat mõju.