Uus dokumentaalfilm rahvusvaheliselt edukaimast ja tuntuimast eesti näitlejast Jüri Järvetist.

Jüri Järvet ei uskunud andesse. Kiituse peale vastas ta, et kui inimesed teaksid, kui palju ta vaeva näeb, ei nimetaks nad seda enam talendiks.

Teatrikooli läks ta tüdruku pärast. Teksti ei saanud ta kunagi istudes pähe. Grigori Kozintsevi „Kuningas Leari“ proovivõttele läks ta peaaegu naljaga. Lear ja hiljem Snaut Andrei Tarkovski „Solarises“ tegid temast rahvusvaheliselt tuntuima eesti näitleja.

Ometi avas ta spordilehe enne kultuurilehte, tegi imemaitsvat hautist ja jäi malepartii pärast etendustele hiljaks.

Kolmkümmend aastat pärast surma räägib Järvet uuesti. Seni nägemata koduvideodest, kirjadest, intervjuudest ja mälestustest kõlab tehisaru abil tema enda hääl. Jüri Järveti lugu jutustab Järvet ise. Roman Vjazemski muusikaga põimitud unenäoline portree mehest, kes oli korraga tööloom, seltskonnahing ja suur kahtleja.

„Tähtis ei ole mitte niivõrd see, mis kuju ütleb, vaid see, mis ta jätab ütlemata.“