Pärast laialdaselt tunnustatud filmi „Hüpe“ naaseb Giedrė Žickytė oma seni südamlikuma dokumentaalfilmiga. Irena Veisaitė loo vastu on võimatu jääda ükskõikseks. Ta oli kirjanik, inimõiguste aktivist ja üks Leedu läbinägelikum ja targem naine, kes hoiatas meid sõdade eest, mis veel praegugi meie maailma mõjutavad.

Holokausti üle elanud Irena kaotas vanemad ja leidis varjupaiga kristlikus peres, kui Leedu oli Nõukogude Liidu okupatsiooni all. Ta suri 2020. aastal filmi eeltööde ajal. Tema kaotamine ajendas Žickytėt otsima uusi viise, kuidas äratada ellu Irena kahe ema liigutavad mälestused, tema eluaegne sõprus eesti helilooja Arvo Pärdiga ja tema moto: elada ilma kättemaksu ja vihata.

Irena loo uurimine arhiivimaterjalide, fotode ja vanade intervjuude kaudu inspireeris Žickytėd avastama seni rääkimata lugusid juutide Vilniusest, mida teati kunagi põhjamaise Jeruusalemmana.

Edvinas Pukšta