Irenale
Kas olete kunagi mõelnud, kes inspireeris Arvo Pärdi legendaarse teose „Für Alina“ loomist?
Pärast laialdaselt tunnustatud filmi „Hüpe“ naaseb Giedrė Žickytė oma seni südamlikuma dokumentaalfilmiga. Irena Veisaitė loo vastu on võimatu jääda ükskõikseks. Ta oli kirjanik, inimõiguste aktivist ja üks Leedu läbinägelikum ja targem naine, kes hoiatas meid sõdade eest, mis veel praegugi meie maailma mõjutavad.
Holokausti üle elanud Irena kaotas vanemad ja leidis varjupaiga kristlikus peres, kui Leedu oli Nõukogude Liidu okupatsiooni all. Ta suri 2020. aastal filmi eeltööde ajal. Tema kaotamine ajendas Žickytėt otsima uusi viise, kuidas äratada ellu Irena kahe ema liigutavad mälestused, tema eluaegne sõprus eesti helilooja Arvo Pärdiga ja tema moto: elada ilma kättemaksu ja vihata.
Irena loo uurimine arhiivimaterjalide, fotode ja vanade intervjuude kaudu inspireeris Žickytėd avastama seni rääkimata lugusid juutide Vilniusest, mida teati kunagi põhjamaise Jeruusalemmana.
Edvinas Pukšta
Giedrė Žickytė (1980) on Leedu dokumentaalfilmide režissöör ja produtsent, kelle filme iseloomustab keskendumine ajaloolistele ja poliitilistele teemadele. Aastal 2014 asutas ta Vilniuses auhinnatud produktsioonifirma Moonmakers. Üks tema tuntum film on „Master and Tatyana“ (2015), mis pälvis Leedu Filmiakadeemia auhindadel parima režissööri, parima dokumentaalfilmi, parima operaatoritöö ja parima montaaži preemiad. 2020. aasta dokumentaalfilm „Hüpe“ võitis parima dokumentaalfilmi auhinna Varssavi filmifestivalil, grand prix’ EIDF-il Lõuna-Koreas, peaauhinna Salemi filmifestivalil USAs ja veel mitmeid auhindu. Ta jätkab aktiivset tegevust dokumentaalfilmide edendamisel Balti regioonis.
Filmograafia:
Kaip mes zaideme revoliucija (How We Played the Revolution, 2012, doc), Meistras Ir Tatjana (Master and Tatyana, 2015, doc), Suolis (Hüpe, PÖFF 2020), A Goodnight Kiss (2025)