Ikkagi armastus
Armastus olevat nagu hea vein, mis läheb aastatega ainult paremaks. Aga kas ka päriselt?
Öeldakse, et vana arm ei roosteta, kuid Saksa režissööri Andres Dreseni („Armastusega, teie Hilde“) uus film paneb selle väite proovile. Aastakümnete jooksul koguneb abielus nii mõndagi: harjumusi ja pettumusi, vanu kõrvalehüppeid ja uusi solvumisi, mälestusi kasutamata jäänud võimalustest ning pisikesi haavu, mida lõpuks enam ei üritatagi ravida, sest neist on ammu saanud osa ühisest ajaloost.
Lore (Dagmar Manzel) ja Harry (Joachim Król) on abielus olnud juba peaaegu 40 aastat ja nad on sattunud üsna sarnasesse olukorda. Nad teavad, et armastus ei muutu tingimata tugevamaks ainuüksi seetõttu, et see on kestma jäänud. Lore kardab, et Harry kõrval on ta tasapisi hääbumas ning elu on liiga etteaimatav ja rahulik. Mees seevastu igatseb just rahu ja stabiilsust. Ühes on nad siiski ühel meelel: nende tütrel pole armastuses õnne olnud. Nüüd plaanib tütar juba kolmandat korda abielluda, seekord jõuka töösturiga, kes on Harryga peaaegu samaealine. Uudis raputab paari paigalseisvat argirutiini ja toob muutusi ka nende omavahelistesse suhetesse.
Režissöör Andreas Dresen ja stsenarist Laila Stieler („Gundermann“, „Armastusega, teie Hilde“) jätkavad edukat koostööd üheksanda filmiga. „Ikkagi armastus“ on üheaegselt tragikoomiline, terav, muretu ja õrn. Nagu üks hea armastuslugu peabki olema.
Biograafia
Andreas Dresen (1963) alustas filmikarjääri amatöörina ja töötas DEFA stuudiotes kõikvõimalikel ametikohtadel. Ta lõpetas Konrad Wolfi filmi- ja televisiooniakadeemia (1992) ning on sellest ajast alates kirjutanud stsenaariume ja lavastanud nii filme kui ka teatri- ja ooperilavastusi. Ühena vähestest Ida-Saksa filmiloojatest kogus ta tuntust juba 1990. aastatel vändatud nukrate komöödiatega argielust taasühendatud Saksamaa idaosas. Ta on pälvinud hulgaliselt auhindu, sh Hõbekaru Berliinis („Grill Point“), Un Certain Regard auhinna Cannes’is („Peatus tühjal teel“, PÖFF 2011) ja parim Saksa filmi auhinna („Gundermann“, PÖFF 2018), PÖFFil on linastunud kuus Dreseni filmi.
Filmograafia
Nachtgestalten (1999, Öised varjud, PÖFF 2000), Sommer vorm Balkon (2005, Suvi Berliinis, PÖFF 2006), Wolke 9 (Üheksandas taevas, PÖFF 2008), Whisky mit Vodka (Viski viinaga, PÖFF 2009), Halt auf freier strecke (Peatus tühjal teel, PÖFF 2011), Als wir träumten (As We Were Dreaming, 2015), Gundermann (PÖFF 2018), Rabiye Kurnaz gegen George W. Bush (2022)
Seansid
