Abitu on vaid see inimene, kes on jäetud ilma abita. Kiviviske kaugusel tulevikus asuvast Ungarist on järel vaid apokalüptilised riismed, mis on lääne suunas liikunud laastavast sõjast alles jäänud. Nende riismete seas on sõduri Ocsenįse elutahe ühes selle mõttega. Ta elab maailmas, kus tähtede asemel sajab taevast alla lennukeid ning südamesse lähevad tunnete asemel deliiriumis sajatatud püssikuulid. Ocsenįsel ei jää muud üle kui otsida teed tulevikuta maailmas, kus küsimus abi olemusest ja otstarbekusest ei anna soojas tundeilmas oma groteskse lõikavusega tundigi armu. „Igavesti igaveses” on Ungari tunnustatud kirjaniku Sándor Tari novelli adaptsioon, mille on omakorda Ungari kurikuulus raskekaalu režissöör György Pálfi verdtarretavalt võimsalt filmimaailma mässama pannud.

„Igavesti igaveses” kehtestab ennast kõva maksahaagiga moraali pihta ning kriibib tagatipuks järeleandmatult ka vaataja südametunnistust. Pálfi on eelnevalt PÖFFi põhivõistlusprogrammis ning Sundance’i, San Sebastiani, Karlovy Vary ja Cannes’i filmifestivalidel ilma teinud 2006. aastal esilinastunud filmiga „Taxiderma”, mis teiste võitude kõrval ka Eestis filmikriitikute auhinna pälvis.

„Igavesti igaveses” on tõeliselt jõuline juurdepanu tugevale autorile, mis ei võistle ühegi eelnevalt tehtud tööga, vaid loob kinnituse teadmisele, et Pálfi on Pálfi oma teada-tundud headuses sõltumata alusmaterjalist või žanripiiridest.

Elise Eimre