Hüvastijätt eilsega
„Vana film on surnud. Meie usume uude.”
Nii kuulutasid 26 noort filmitegijat 1962. aastal avaldatud Oberhauseni manifestis. Selle üks ideolooge oli Alexander Kluge, nüüdseks 93. eluaastat käiv režissöör, kirjanik ja filosoof, kelle esimesest filmist „Hüvastijätt eilsega” sai manifesti esindusteos, mis võitis 1966. aastal Veneetsia filmifestivalil ka Hõbelõvi.
Juudi päritolu idasakslanna Anita G asub ümber Lääne-Berliini ja üritab seal uut elu alustada, paraku kukuvad tema katsed üksteise järel läbi. Ta satub seadusega pahuksisse, vahetab töökohti ja mehi, leides lõpuks vabaduse… – vanglas.
Traditsioonilise filmiesteetika reegleid eirava teravalt ühiskonnakriitilise filmi autorit on nimetatud ka Saksa Godard’iks. Eesti ekraanidel on tema looming pea tundmatu – seda olulisem see linastus on.
Tiit Tuumalu
Filmi Shortlisti lisamiseks logi palun sisse
ie Artisten in der Zirkuskuppel: ratlos (Artistid tsirkusekupli all: lootusetus, 1968), Der große Verhau (The Big Mess, 1971), In Gefahr und größter Not bringt der Mittelweg den Tod (In Danger and Dire Distress the Middle of the Road Leads to Death, 1974, co-dir), Die Macht der Gefühle (The Power of Emotion, 1983), Orphea (2020, co-dir), Cosmic Miniatures (2024)
German Films
