Hundi pidusöök
Dalmaatsia mägedes levib kuulujutt, et Euroopa Liit lennutab helikopteriga hunte, et inimesi kodudest minema ajada.
Dalmaatsias pidavat hundid helikopteritest alla sadama. Kohalikud sahistavad, et Euroopa Liit ja Horvaatia valitsus toovad neid salaja sisse, et inimesed ära ajada ja maa tööstuseks vabastada. Pealtnägijad vannuvad, et on seda oma silmaga näinud, ja kuulujutust saab veendumus.
Aadria mere ranniku turismimagnetite taga on unustatud sisemaa hääbumas. Teed lagunevad, transport ja arstiabi kaovad, poed suletakse ja lambad on viimane võimalus ellujäämiseks – nüüd aga ohustavad neid nii tõelised kui ka kujuteldavad hundid. Samal ajal tekib üha rohkem tuuleparke ja karjääre, mis süvendavad veelgi sissepiiramise tunnet. Sellesse pingelisse õhkkonda astub Euroopa ametnik, kes on saadetud rahutust leevendama. Üksi seisab ta silmitsi viha, kahtluse ja hirmuga, hoides oma positsiooni nagu üksik võitleja vaenulikul maastikul. Aga hundid ei maga. Küsige vaid Eesti talupidajatelt, kes on ammu lammaste loendamise lõpetanud.
Marianna Kaat
Jadran Boban (1969) on Horvaatia dokumentaalfilmide režissöör, graafiline disainer, illustraator ja videokunstnik. Ta on lõpetanud Zagrebi Ülikooli humanitaar- ja sotsiaalteaduste teaduskonna. Ta on lavastanud mitmeid dokumentaalfilme. Esimene neist oli „Duhovi Zagreba“ (2009), mis vaatles Zagrebi eakaid antifatšistliku vastupanu liikmeid mälestusi täis jalutuskäikudel nende endises kodukandis. Film pälvis eripreemia Liburnia filmifestivalil. Lisaks on Boban teinud filmi „Ono drugo selo“(2020), mis räägib 20. sajandi lõputute traumade nõiaringi jäänud külast, kus põrkuvad vastandlikud mälestused.
Filmograafia:
Duhovi Zagreba (2009, doc), No One's: Niciji (2014, doc), That Other Village (2020, doc), The Feast of the Wolf (2025, doc)