Hull lehm
Pole medaleid, pole kodu, on vaid isa püüdlus saada nähtavaks enne, kui ta igaveseks kaob.
Metsikutes ja taltsutamata Prantsuse mägedes elab Cédric Poncet (Hugo Diego Garcia) enda elu pagulasena. Endine sõdur on sõjast räsitud ja hüljatud süsteemi poolt, mis teda vormis. Tütar ja endine abikaasa, kes elavad nüüd vaenuliku uue partneriga, on temast võõrandunud. Mees leiab habrast rahu ainult looduse vaikses rütmis ja lehmade vaikivates pilkudes. Lehmad ongi ta ainsad tunnistajad. Igatsedes sidet, väärikust ja armastust, mis tal kunagi oli, satub Cédric aeglaselt meeleheite ja vastupanu spiraali.
„Hull lehm“ on emotsionaalselt tugev debüütfilm, mille on ühiselt lavastanud Hugo Diego Garcia ja Lorenzo Bentivoglio. Garcia teeb suurepärase, lausa maagilise rollisoorituse, näidates end mitmekülgse jutuvestjana, kes suudab väljendada nii toorest mehelikkust kui ka valusat haavatavust. Film noir stiilis film segab realism lummava lüürilisusega, et pakkuda sügavat portreed mehest, kes on sõjas iseenda ja maailmaga, mis on ta unustanud.
Milani Perera








