Londoni filmifestivalilt tuule tiibadesse saanud Briti kättemaksupõnevik „Härg” võib oma tooruselt tunduda jubedam kui kümme õudusfilmi kokku. Kohati lähenevad filmi verisemad episoodid pigem efektimeister Tom Savini („Surnute koidik”, „Reede, 13”) vana kooli rapperitele kui toorest õudusest kahetsusväärsel kombel üha rohkem eemalduvatele 21. sajandi žanrifilmidele.

Filmi peategelane, keda kolleegid kutsuvad Härjaks (Neil Maskell), tunneb oma tööd ja teeb seda hästi. Kui teised ainult ähvardavad, siis Härg ründab, ja väga teravalt… Tema teeneid vajab kohaliku maffia ninamees Norm (David Hayman), keda seob mehega sugulusside. Paraku on Härg oma ütlemistes ja tegutsemises ka väga otsekohene, olles sellega ohuks maffiale, kes otsustab tülikaks osutunud mehele lihtsalt tule otsa panna. Möödub kümme aastat ja surnuks peetud mees on tagasi linnas, et ülekohtu eest kätte maksta ja oma poeg üles leida. Härg ei tagane oma verisel amokil enne, kui eesmärk on täidetud.

Briti lavastaja ja BAFTA auhinna laureaat Paul Andrew Williamsi („Londonist Brightonisse”, „Metsamajake”) õuduspõnevik pole kindlasti nõrganärvilistele. Ben Wheatley „Tapanimekirjast” HÕFFi publikule tuttav Neil Maskell teeb kindlasti ühe oma karjääri parematest rollidest.