Fang on koomas. Yang tunneb suletud silmadega maailma lõhna. Miski hakkab käärima.

Yang (Zhao Jiali) liigub läbi elu lõhna järgi. Haruldase sensoorse seisundi tõttu on suur osa lõhnu talle talumatud, leevendust pakuvad ainult sidrun ja desovahend. Siis juhatab tundmatu lõhn ta koomas oleva Fangi (Xu Weihao) juurde. Tema keha vaikib ja Yangil ei jää muud üle kui vaadata. Kuid suletud silmade taga elab Fang elu kohas, kus omavahel sulanduvad lapsepõlv, fantaasia ja kirg. Seal naaseb õde naisena punases, äratades igatsust, mis on pikitud süütunde ja keelatud ihaga. Iga unenägu tõmbab teda sügavamale. Iga lõhn muudab Yangi ärkvel maailma vähem turvaliseks. Kuskil nende vahel hakkab hääbuma piir elavate, kadunute ja kujuteldavate vahel.

Stsenarist-režissöör Ma Xue muudab lõhna nähtamatuks ühenduslüliks reaalsuse ja alateadvuse vahel. Ash Cheni hüpnootiline kaameratöö annab ebastabiilsetele mälestustele tekstuuri ja viib meid kliinilisest paigalseisust unenäomaailma, kus hõõguvad ohud ja iha. Meeleline, häiriv ja vaikselt provokatiivne „Hõng“ hoiab oma suurimat saladust täpselt käeulatusest väljas. Fang võib olla lõksus fantaasias, aga mis siis, kui ta pole ainus, kes sinna sattus?

Milani Perera