Kas saab tõesti ainult Krimmi pirnide lõhna tundes ja maitset ette kujutades mõista, milline on meie Krimm?

Olümpiamängud 1980. aastal. Sajad tuhanded krimmitatarlased on hajutatud erinevatesse paikadesse, mis on Nõukogude režiimi poolt okupeeritud. Neid ühendab vaid jagatud unistus kodumaale naasta.

Teisitimõtleja Mustafa on poliitvangina sunnitud elama kauges Siberis. Pideva nõukogudevastase tegevuse eest karistatuna elas ta üle mitu vanglat, palju ülekuulamisi ja 303-päevase näljastreigi. Mustafa täidab tehases koos teiste kurjategijatega hapnikupaake, kuid kirjutab kaasmaalastele julgelt konkreetseid kirju. Kohustuslikule hirmule vastu seistes ei varja ta end pideva jälgimise, tsensuuri, väljapressimise ja mõrvasüüdistuste eest, milles propagandistlikud kommunistid, seltsimehed ja nende informaatorid on ta süüdi lavastanud.

Heasüdamlik õpetaja Safinar astub Taškent–Moskva rongile, vaatamata pidevatele ähvardustele ja hoiatavatele soovitustele teha õige valik. KGB salaagentide valvsa pilgu all on ta otsustanud külastada reeturiks kuulutatud Mustafat kas või ainult kahe lubatud päeva jooksul.

Täpne ajalooline draama ja tõestisündinud lugu purunematust armastusest tuletab selgelt meelde, et sissetung Ukraina okupeerimiseks algas ammu enne 2014. aastat, kui Vene terroristid hõivasid Krimmi poolsaare. Praegune sõjakurjategija Putin järgneb lihtsalt julmale diktaatorile Stalinile, kes andis 18. mail 1944 korralduse krimmitatarlased nende kodumaalt välja ajada. Ajalugu kordub hirmuäratavalt, aga Mustafa ja Safinar Džemiljev võitlevad endiselt väärikuse, inimõiguste ja vabaduse eest.

Edvinas Pukšta