On aasta 1982. Tundmatu haigus levib üle väikese kaevanduslinna Tšiili kõrbes. Süüdlasteks peetakse geimehi ja kuulduste järgi piisab nakatumiseks vaid ühest pilgust – kui mees teise mehesse armub. Haiguspuhangu keskmes on transvestiitide kogukond, kuhu kuulub ka Flamenco. Tema hoolealune, üheteistkümneaastane Lidia, otsustab haiguse kohta tõe välja uurida. Otsingud viivad ta teekonnale, milles segunevad vägivald, hirm ja vihkamine, kus ainus pelgupaik on perekond ja kus tõeline oht võib olla hoopis armastus.

Diego Céspedesi debüütmängufilm jutustab sellest, kuidas inimesi võivad liita ja lahutada asjad nagu kirg või isegi haigus, mida nad täielikult ei mõista. Siin seguneb Ladina-Ameerika kultuuride maagiline realism ning sealsetele inimestele loomuomane pühendumine perekonnale ja sõpradele. Tulemus on ühtaegu vägagi keskkonnast kantud ja samas universaalselt mõistetav linateos.

Film pälvis auhinna Cannes’i festivali programmis „Un certain regard“ ja valiti Tšiilit esindama parima mitteingliskeelse filmi Oscari kategoorias.