Estanislao

Mateo on tigeda loomuga salapärane mees, kes ei paljasta kunagi oma tegelikke tundeid. Pärast 15 aastat kestnud pausi naaseb ta lapsepõlvekoju, et jätta hüvasti oma hiljuti lahkunud emaga. Seal peab ta püüdma läbi saada alkohoolikust isaga, keda ta silmaotsaski ei salli, ja linnukujulise olendiga, kes käib igal ööl teda piinamas.

Vapustava mustvalge kaameratööga, mis lisab veel rohkem salapära ja rõhutab metafoori veel paremini, toob Alejandro Guzmán Alvarez (PÖFFil juba tuntud tegija) meieni enigmaatilise loo, mille aura toetub õudusfilmide reeglile: koletised tekivad meie endi hirmudest. Fantaasiat reaalsusega põimides kasutab ta ära Mehhiko kinnismõtteid (perekond, suhted emaga, alkoholism, lõpuni lahendamata traumad), jäädes samas piisavalt universaalseks ning jättes sisse palju „halle alasid“, pakkumata publikule selget lahendust. Kuid kõige tähtsam küsimus on: kes on see Estanislao?

Javier Garcia Puerto