Vahest on hundid siin põhjusega?

Üks neljast miljonist inimesest, kes olid sunnitud lahkuma oma kodumaalt Balkani sõja 10 aasta jooksul, Šveitsi kodanik Fisnik Maxville naaseb Kosovosse vapustava ja piinavalt karmi looga rahvusliku vihkamise verepärandist.

Kasuperes orvuks jäänud Remo oli 15-aastane, kui ta põgenes humanitaarabilennuga Šveitsi. Tal ei ole oma kadunud vanematest ühtki mälestust. Pärast rahulikku poisipõlve Šveitsis saab ausameelne mässaja telefonikõne oma sugulaselt Unalt, kes kutsub teda tuvastama massihauast ekshumeeritud võimalike sugulaste jäänuseid. Ootamatu ja soovimatu reis kodumaale rebib lahti allesjäänud haavad, unustamatud hirmud ja liigagi valusa häbi.
Metsikute huntide ja rahutute kummituste keskel üritavad Remo ja Una oma perekondade puuduvaid tükke kokku panna. Saatusest piinatud noorte ohvrite vahel tekib intiimne lähedus, kuid samas varjavad nad teineteise eest valusaid tõdesid, kui nende südantlõhestav lahkunud isikute uurimine jõuab kõige lähemate hingede, Orestina, Besimi ja Skenderi kadumiseni.

Kosovo näitlejanna Luàna Bajrami rabab võimsa, kartmatu, isikliku ja pühendunud peaosatäitmisega, mis on suurejoonelisem kui tema senised Prantsusmaal tehtud rollid (kõrvalosad filmides „Põleva tütarlapse portree“, „Lõplik lõige“, „Happening“ jm). Pingelises, mitmekihilises, sünges ja hundirohkes debüütfilmis teeb auhinnatud dokumentaalfilmide looja Fisnik Maxville (Juunioride žürii auhinna võitja lühimängufilmiga „Lost Exile“ Locarnos) hüppe emotsionaalsete mälupiltide hirmutavasse minevikku, meenutamaks imelisi kilde Kosovo kultuurist, kommetest, tavadest ja ajaloost, mida hävitavad viha, süüdistused, armukadedus ja vaigistatud süütunne.

Edvinas Pukšta