Armastatud ooperitäht Montserrat Caballé seisab silmitsi väljakutsega, mis viib ta tagasi lauljatee algusesse.

Kuuekümnendates aastates Montserrat Caballéd peetakse 1990ndatel endiselt oma põlvkonna üheks paremaks sopraniks, kes jätkab tööd suure pühendumuse ja kirega. Naastes superstaarina suurtelt maailmalavadelt sünnilinna Barcelonasse, kus kuulsas El Liceu ooperiteatris sai kunagi alguse tema pikk karjäär, alustab Montserrat tööd ooperiga „Valküür“.

Sõber Freddy Mercury surmast praktiliselt jalust löödud ja tervisega kimpus olev naine satub isiklikku ja professionaalsesse kriisi, mis viib ta tagasi nooruspõlve, lauljakarjääri algusaegadesse 1950. aastatel, mil konservatooriumi direktor kuulis neiu hääles midagi imelist.

Filmi režissööri, Hispaanias elava ja tegutseva Venezuela lavastaja Patricia Ortega sõnul oli talle filmi tegemisel inspiratsiooniallikaks Darren Aronofsky „Must luik“, Baz Luhrmanni „Elvis“ ja Leos Caraxi „Annette“. Kõik kolm käsitlevad klassikalisi lugusid muusikast ja kunstist moodsa narratiivi ja visuaalse lähenemisega. Nii teeb ka „Caballé“, mis toob küll vaatajateni loo klassikalise muusika tähest, aga võtab aluseks kaasaegse jutustamislaadi, olles nii teravas kontrastis ooperikunsti traditsioonidega.

Helmut Jänes