Birdcage'i hotell
Kronoloogiliselt on "Birdcage'i hotell" Kim Ki-duki kolmas režissööritöö, mis järges tema teisele filmile "Wild Animals". Filmi rahvusvaheline esilinastus toimus Berliinis, kus see avas Panorama sektsiooni, hiljem jõudis teos ka maineka Karlovy Vary filmifestivali programmi.
Noor naine Jin-a (Lee Ji-eun) saabub väikesesse mereäärsesse hotelli, et vahetada välja seal töötav prostituut. Jin-a töötab öösiti, päevad veedab aga maalides ja merd vaadates. Tema teenuseid kasutavad ka hotelliomanikest isa ja poeg, vihastades sellega välja omaniku kolledžitudengist tütre Hye-mi (Lee Hye-eun), kes näeb prostituudis ohtu senisele elukorraldusele. Järk-järgult hakkavad kaks noort naist aga teineteisele lähenema ja esialgne vihkamine annab teed Hye seksuaalsuse avastamisele. Ühel õhtul otsustavad naised oma kohad vahetada...
Kim Ki-duk töötas noore mehena tehases, oli meremees ja veetis viis aastat sõjaväes. Tema filmide iseloomulik joon on äärmusliku vägivalla ja romantika sulandamine. Kim Ki-dukist sai 21. sajandi esimesel kümnendil Lõuna-Korea hinnatuim filmitegija, kelle töid tunnustasid festivalidel nii publik kui ka kriitikud. Tema meistritöö „Tühi maja” võitis 2004. aastal Veneetsias neli auhinda ning valiti FIPRESCI poolt 2005. aasta parimaks filmiks. Nii „Tühi maja” kui ka 2005. aastal linastunud „Vibu” pälvisid PÖFFi publikuauhinna. Tema 2012. aasta film „Pietà” pälvis Veneetsias parima filmi Kuldlõvi auhinna ja linastus ka PÖFFil. Kokku lavastas ja kirjutas Ki-duk ligikaudu 30 täispikka filmi. Lavastaja suri 2020. aastal Riias.
Filmograafia
Valik/Selected: Seom (2000, Saar PÖFF 2001), Na bbun nam ja (Bad Guy, 2001), Soochwieen bodmyung (2001, Aadress teadmata PÖFF 2002), Bom yeoreum gaeul gyeoul geurigo bom (Kevad, suvi, sügis, talv ... ja kevad, 2003), Samaria (Samaaria tüdruk, PÖFF 2004), Bin jip (Tühi maja, PÖFF 2004), Hwal (Vibu, PÖFF 2005), Shi gan (Aeg, PÖFF 2006), Soom (Breath, 2007), Bi-mong (Dream, 2008), Arirang (PÖFF 2011, doc), Amen (2011, doc), Pietà (PÖFF 2012), Moebius (Möbius, PÖFF 2013), Ildaeil 8One on One, 2014), Seu-top (Stop, 2015), Geumul (The Net, 2016), Inkan, gongkan, sikan grigo inkan (Human, Space, Time and Human, 2018)