Balti filmi võistlusprogrammi võitja – Poeet
Ülipõhjaliku taustauuringuga, pingeline ja hetkel aktuaalne draama tähistab Donatas Želvyse näitlejadebüüti. Ta pühendas nõudliku peaosa jaoks terve aasta, et elada täpselt nii nagu tema tegelaskuju: näljutas end vabatahtlikult ja temast sai ahelsuitsetaja. Ta oli filmimeeskonna ainus liige, kes jäi Covidist puutumata.
Kaks eri põlvkonna režissööri, Giedrius Tamoševičius (Sergei Loznitsa pikaajaline assistent) ja Vytautas V. Landsbergis (IDFA võitnud filmi „Härra Landsbergis“ kaasautor) otsustasid käsitleda sedasama pelutavat ja vaoshoitud sõjajärgset aega, mida lahkas Šarūnas Bartas oma filmis „Hämaras“. Äsja tööle asunud õpetaja Kostas Skinkys saabub väikesesse külakooli. Kuulus ajakirjanik ja tuntud luuletaja sattus põlu alla ebaseaduslike väljaannete ja sovetivastaste keelatud värsside eest. Kahtlustavad kohalikud eelistavad tema lojaalsust proovile panna, lapsed aga tsiteerivad innukalt tema värsse „Minu Nõukogude kodumaale“, mis on kirjutatud „onu Lenini“ ülistamiseks surve all, et päästa oma vanemad küüditamisest.
Introvertne Kostas tunneb ära oma kunagise koolikaaslase ja raamatukogutöötaja Julija. Naine ei rutta kunagist kallimat usaldama, kuid näitab talle viimaks salajast talveteed Dainava vastupanuvõitluse rühma maa-alusesse punkrisse. Partisanide juht Tauras nõuab, et luuletaja avaldaks kurnatud rahva toetuseks veel lootusrikkaid värsse. Neil hirmutavail aastail täis kahtlusi, juhtnööre ja nõudmisi olid kõik inimesed sunnitud valikuid langetama: kas kohaneda, vastu panna, kuuletuda, end maha müüa, koostööd teha, reeta, võimalusi kasutada või alla anda. Inimese elu sõltus sellest, mida ta mõtles või ütles, isegi kui sa ei teadvustanud, et valetasid ka iseendale.
Valdav osa sündmusi põhineb tõelistel ülestunnistustel, avaldatud faktidel ja väärtuslikel mälestustel, kogutud abivalmis sugulastelt ja säilinud märkmetest. Peategelased on küll välja mõeldud, kuid loodud mitme prototüübi tegelike biograafiate põhjal. Kostas Skinkys koondab endas kaks Leedu poeeti, Kostas Kubilinskase ja Kazys Skinkyse. See, mille tunnistajaks olete kinolinal, oleks võinud juhtuda ka päriselt, sest see on filmis nii ehedalt ja julgelt taasloodud.
Edvinas Pukšta
Giedrius Tamoševičius (1980) on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias filmirežii erialal. Režissöörina lõi ta oma õpingute vältel mitmeid lühifilme. Pärast õpinguid töötas ta mitu aastat assistendina režissöör Sergei Loznitsa filmide "A Gentle Creature"(2017), “Donbass”(2018) ja "Mr.Landsbergis”(2021) juures. Ta on tegelenud mitteprofessionaalsete näitlejate castingu ja lavastamisega.
Teda huvitavad inimeste valikute, liminaalsete hetkede ja isikliku manipulatsiooni teemad. Viimasel ajal on ta tegelenud sõjajärgsete teemade uurimisega. Sõja mehaanika hõlmab iga inimest, muutes võimatuks neutraalse positsiooni hoidmise, mis tekitab suure sisemise pinge, mis varem või hiljem purskab pinnale.
Filmograafia:
There Is No Way to Vorkuta (2016, doc), Poetas (The Poet, 2022, co-dir)
Vytautas V.Landsbergis (1962) õppis filmirežiid Gruusias, Rustavelise Instituudis Thbilisis ja J. Mekase juures New Yorgis, Antoloogia Filmiarhiivis. Alates 1992. aastast on ta teinud kaks mängufilmi ja üle kahekümne dokumentaalfilmi. Vytautas on huvitatud Leedu kultuuri säravatest, kaasaegsetest ja transformatiivsetest isiksustest ning ajaloolistest isikutest. Vabal ajal ta on kaasatud noorte filmitegemisse.
Filmograafia:
Jonukas ir Grytute (2003), Kai as buvau partizanas (When I Was Partisan, 2008), Trispalvis (2013, doc, co-dir), Poetas (The Poet, 2022, co-dir)
Auhind parimale filmile Balti filmi võistlusprogrammis, stipendiumi 5000€ annab välja
