Armastusega, teie Hilde
Ideest ja/või armastusest sünnivad lapsed.
Gestapo vahistab Hilde kaheksandal raseduskuul. Läbiotsimisel võetakse ära morse raadiosaatja. Siit algab lugu, mis liigub ajateljel kahes suunas. Kronoloogiliselt edasi, kuni kohtuotsuseni. Teisalt aga samm-sammult tagasi kuni ühe armastusloo alguseni. Kas kõik oleks võinud minna teisiti?
Seda on kole tõdeda, kuid tõsi on see, et sõda annab filmitegijatele loendamatud võimalused uurida ja eksponeerida inimeseks olemist. Tõsielu sündmused on olnud alati parim stsenaariumi materjal. Küsimus on selles, kuidas autor reaalsust tõlgendab ja üldistab. Andreas Dresen on teinud seda emotsionaalselt mõjusalt. Ning tuleb rõhutada, et väga nüansirikkalt.
Kindlasti on filmi õnnestumises ka suur osa näitleja Liv Lisa Friese karismaatilisusel ja tegelaskuju sügavalt tunnetuslikul kujutamisel. „Armastusega, teie Hilde“ põhineb tõestisündinud lool Hildest ja Hans Coppist, kes mõlemad hukati Berliini Plötzensee vanglas.
Mihkel Möölman
Andreas Dresen (1963) alustas filmikarjääri amatöörina ja töötas DEFA stuudiotes kõikvõimalikel ametikohtadel. Ta lõpetas Konrad Wolfi filmi- ja televisiooniakadeemia (1992) ning on sellest ajast alates kirjutanud stsenaariume ja lavastanud nii filme kui ka teatri- ja ooperilavastusi. Ühena vähestest Ida-Saksa filmiloojatest kogus ta tuntust juba 1990. aastatel vändatud nukrate komöödiatega argielust taasühendatud Saksamaa idaosas. Ta on pälvinud hulgaliselt auhindu, sh Hõbekaru Berliinis („Grill Point“), Un Certain Regard auhinna Cannes’is („Peatus tühjal teel“, PÖFF 2011) ja parim Saksa filmi auhinna („Gundermann“, PÖFF 2018), PÖFFil on linastunud kuus Dreseni filmi.
Nachtgestalten (1999, Öised varjud, PÖFF 2000), Sommer vorm Balkon (2005, Suvi Berliinis, PÖFF 2006), Wolke 9 (Üheksandas taevas, PÖFF 2008), Whisky mit Vodka (Viski viinaga, PÖFF 2009), Halt auf freier strecke (Peatus tühjal teel, PÖFF 2011), Als wir träumten (As We Were Dreaming, 2015), Gundermann (PÖFF 2018), Rabiye Kurnaz gegen George W. Bush (2022)