Käsitööna valminud mälestus kui isiklik homaaž lahkunud sõbrale, kes elas enda reeglite järgi.

Anna Fitch oli vaid 24-aastane, kui kohtus Šveitsis sündinud kollaažikunstniku Yolanda Sheaga. Nende vanusevahe oli peaaegu viiskümmend aastat. Iroonilise meelelaadiga, ühiskonna ootusi eiravast ja iseenda tingimustel elavast Yo’st sai järgnevate aastakümnete jooksul Anna ja tema perekonna lähedane sõber.

Kui Annast sai filmitegija, alustas ta Yo elu käsitleva dokumentaalprojektiga. Pärast sõbra surma pühendas Anna kümme aastat sellele, et leida viisi, kuidas hoida elus nii Yo mälestust kui ka projekti ennast. Selle aja jooksul ehitas ta Yo Pacific Grove’i kodust ja ümbruskonnast detailse vähendatud koopia. Maketist kujunes maagiline ruum, kus seigad Yo eluloost saavad edasi elada ning naiste sõprus jätkuda.

Dokumentaalfilm on segu kollaažidest, kiirendatud kaadritest ja entomoloogia taustaga Anna silmapaistvast leidlikkusest kasutada animeeritud putukaid peretülide illustreerimiseks. Kaunilt loodud miniatuursete dekoratsioonide ja nukkude abil loovad Anna ja tema abikaasast kaasrežissöör Banker White eleegia kallile sõbrale ja tema erakordsele elule.

Film esilinastus Berlinalel, kus pälvis Hõbekaru silmapaistva kunstilise panuse eest.