Ankeet

Nõukogude ajal täitis Facebooki aset sõbravihik.

Seda pidasid paljud. Vene lapsed nimetasid seda Ankeediks. Klassikaaslastel tuli sinna kirjutada, mis on armastus, kelleks nad saada tahavad või mis on nende lemmiktoit. Muidugi oli see enamasti tüdrukute värk. 25 aastat hiljem lehitseb Aljona Suržikova oma 6. klassi vihikut ja otsustab kunagised klassikaaslased üles otsida, et küsida, kas nende unistused on täide läinud.

Ta sõidab Vene- ja Saksamaale ning käib ära isegi Kambodžas. Välja koorub mõtlemapanev koondportree Eesti iseseisvuse taastamise ajal kasvanud venekeelsest põlvkonnast, kellest paljud on nüüdseks Eesti tolmu oma jalgelt pühkinud. Suržikova klassist koguni pooled. Miks nad seda tegid? Mida nad mõtlevad Eestist? Ja mida nad kirjutaksid Ankeeti nüüd?

Tiit Tuumalu