Alcarras
Kataloonia külakeses elab perekond Solé, kes on mitmendat põlvkonda virsikukasvatajad. Nende tänavune saak võib aga jääda viimaseks, kuna maa omanik señor Pinyol sureb ning tema poeg otsustab maa ära müüa. Plaan on seal alustada päikeseenergia äri, mis ähvardab asendada virsikupuud päikesepaneelidega. Sellega eirab pärija oma isa ja Solé vanaisa vahelist ammust suulist kokkulepet, millega lubati Solé perekonnal maad kasutada. Kirjalikku lepingut aga pole ning nüüd püüab perekond meeleheitlikult leida viisi, kuidas maad, mis neid elatab, säilitada.
Carla Simón kujutab ehedalt Hispaania põllumajanduskriisi läbi ühe perekonna, kes on jäänud paratamatult tehnoloogilistele uuendustele jalgu.
Film võitis Berlinalel parima filmi Kuldkaru ning on valitud Hispaaniat esindama võõrkeelse Oscari kandidaadina.
Carla Simón (1986) on üles kasvanud ja hariduse saanud Kataloonia külas Les Planes d’Hostoles, lõpetanud kommunikatsiooniõpingud Barcelonas ja õppinud ka California ülikoolis. Pärast seda õppis ta televisiooni Londoni filmikoolis. Mitmed tema lühifilmid on osalenud erinevatel festivalidel. Ta osales 2015. aastal Berlinale Talentide programmis oma debüütfilmi „Suvi 1993“ stsenaariumiga, millest kasvas välja samanimeline ja mitmeid auhindu pälvinud täispikk debüütmängufilm, mis linastus ka PÖFFil. Tema teine täispikk film „Alcarràs“ pälvis juba laiemat tähelepanu ning oli esimene katalaanikeelne film, mis võitis 2022. aastal Berliini filmifestivalil Kuldkaru peapreemia. „Palverännak“ on Simoni kolmas täispikk mängufilm.
Filmograafia:
Estiu 1993 (Suvi 1993, PÖFF 2017), Alcarràs (PÖFF 2022), Romería (2025)