Aeg, mis võtab kõik
Autobiograafiline lugu isast, tütrest ja armastusest filmikunsti vastu.
Režissöör-stsenarist Francesca Comencini autobiograafiline film on austusavaldus tema isale Luigi Comencinile. See on väga isiklik lugu isa ja tütre koos kogetud hetkedest, mis on samas jutustatud vajalikult distantsilt. Ajaliselt toimub filmi tegevus Itaalia jaoks plahvatuslike muutuste perioodil, mida iseloomustavad poliitilised ja sotsiaalsed võitlused. Sellele vaatamata, jagavad isa ja tütar endiselt kirge filmikunsti vastu. See on nende jaoks eluvalik ning maailmas eksisteerimise viis, isegi kui aastate jooksul kasvab väikesest tüdrukust iseseisev naine.
Film linastus võistlusprogrammi väliselt Veneetsia filmifestivalil, kust võeti kaasa Pasinetti auhind parimale näitlejale (Romana Maggiora Vergano) ning Soundtrack Stars eriauhind helilooja Fabio Massimo Capogrossole.
Pianoforte (1984), Le parole di mio padre (2001), A casa nostra (2006), Amori che non sanno stare al mondo (Stories of Love That Cannot Belong to This World, 2017), Il tempo che ci vuole (2024)