Kaks vahvat vanadaami näitavad elamise kunsti meeleolukal roadtrip’il Šveitsi mägedes.

Austria filmirežissööridest abielupaar Sabine Siebler ja Gerhard Ertl näivad mõistvat, mis kaal on ajal ning milleks kasutada seda üürikest viivu, mida nimetatakse eluks. Nende eelmine film, südamlik draama „Aeg kui üürike viiv“ rääkis läbi kahe mitte enam esimeses nooruses inimese loo elamise kunstist ja elust, milles on ka surmal pärisosa. Nüüd, 13 aastat hiljem on lavastajad välja tulnud uue filmiga „80+“, mis antud teemat sama õrnalt ja tundlikult käsitleb ning kus ühes peaosas särab ka nende eelmises filmis kaasa löönud Christine Ostermayer.

Filmi kaks peategelast, väärikad daamid Helene (86) ja Toni (70) on pealtnäha täiesti erinevad karakterid. Kui esimene võtab elu kaalutletult ja igat sammu ette arvestades, siis teine tegutseb spontaanselt, nii nagu homset polekski. Nende kohtumine algab küll vanadekodus, kuid lõpeb pigem „Thelma ja Louise’i“ seiklusi meenutava roadtrip’iga Šveitsi Alpides, pakkudes vaatajatele kaasakiskuvat lugu elamise kunstist.

Filmitegijad annavad mõista, et ka vanadel inimestel, kes tegutsevad meie kõrval justkui nähtamatutena, on õigus elada ja armastada ning täpselt seda need kaks vahvat daami filmis teevadki.