PÖFFi majandusliku mõju analüüs on koostatud eesmärgiga hinnata ja kvantifitseerida PÖFFi poolt tekitatud majanduslik mõju. 29 PÖFF toimus 07.-23.11.2025 Tallinnas ja Tartus. Analüüs keskendub nii festivali korraldustegevusest tulenevale otsesele majanduslikule mõjule kui ka külastajate, akrediteeritud külaliste ja partnerite tarbimiskäitumisest tulenevale kaudsele ja indutseeritud mõjule.
PÖFFi majandusliku mõju arvutamise aluseks on võetud Suurte Kultuuri- ja Spordisündmuste Sotsiaal-majandusliku Mõju Mudel (SuMu).
PÖFFi vahetu majanduslik mõju ehk Eestisse ja sündmust võõrustavasse omavalitsusse jõudnud uus majandustulu ulatub ligikaudu 11,3 miljoni euroni. Iga Eestis kulutatud Eesti päritoluga euro toob välismaalt tagasi kokku 5,3 eurot nii lühiajalise kui pikaajalise majandustulu kaudu.
Analüüsi kohaselt ulatub PÖFFi Eestisse ja sündmust võõrustavasse omavalitsusse jõudnud majandustulu ligikaudu 11,3 miljoni euroni. Tegemist on nn uue rahaga, mis jõuab Eestisse eeskätt väliskülastajate ning mujalt Eestist saabuvate külastajate kulutuste kaudu. Mudel ei arvesta kohalike elanike tavapäraseid kulutusi ega avaliku sektori toetusi kui majanduslikku tulu, vaid käsitleb neid investeeringutena.
Kokkuvõttes näitab SuMu analüüs, et PÖFF ei ole pelgalt kultuuriline suursündmus, vaid ka märkimisväärne majanduslik investeering, mis toob Eestisse ja kohalikku majandusse märkimisväärsel hulgal uut raha ning toetab ettevõtlust, tööhõivet ja maksulaekumisi.
Lisaks vahetule majanduslikule mõjule on rahvusvahelistel kultuurisündmustel oluline roll ka Eesti ja sündmust võõrustava linna kuvandi kujundamisel. Suurte rahvusvaheliste sündmuste puhul ei piirdu mõju üksnes sündmuse toimumise ajaga, vaid kandub edasi tulevikku, mõjutades sihtkoha tuntust, atraktiivsust ja külastatavust.
SuMu mudelis käsitletakse kuvandimõju eraldiseisva mõjumoodulina, lähtudes eeldusest, et positiivne sündmuskogemus ja rahvusvaheline nähtavus suurendavad tõenäosust, et sihtkohta külastatakse ka tulevikus muudel põhjustel kui konkreetne sündmus.
Rahvusvaheliselt nähtavad ja mainekad kultuurisündmused toimivad sageli kui nn „pehme jõu“ instrumendid, toetades turismi, loomemajanduse arengut ning riigi üldist rahvusvahelist positsioneerimist.
Kuvandimõju arvutamine SuMu mudelis põhineb rahvusvahelisel nähtavusel ja eeldusel, et paranenud kuvand suurendab tulevikus külastatavust. Tegemist ei ole eelarvelise prognoosiga, vaid indikatiivse hinnanguga.